Auruvedur: kuidas aur rattaid pöörab ja mida mudel näitab

Auruvedur on ratastel katel. Tuli koldes ehk katla tagumises otsas asuvas suletud ahjus soojendab vett ja see muutub auruks. Rõhu all olev aur voolab masina külgedel asuvatesse silindritesse ja surub kolbi vaheldumisi edasi ja tagasi. Kepsu ehk pika, ratta keskkohast väljapoole kinnitatud varda kaudu ajab kolb ringi suurt veoratast, umbes nii, nagu jalg pedaalil ajab ringi jalgratta vänta.

Auruveduril on see liikumine tavaliselt väljastpoolt näha: silindrid, kepsud ja rattaid ühendavad vardad töötavad masina küljel. Ka seepärast on see tänuväärne eeskuju mudelitele, eriti kui masinal on kuulus lugu. Nende hulka kuuluvad näiteks Stephensoni Rocket aastast 1829, mille lahendused võtsid üle peaaegu kõik hilisemad auruvedurid, ja Briti Mallard, mis püstitas 1938. aastal auruvedurite tänini kehtiva kiirusrekordi. Mudel näitab sulle päris masina kuju ja liikumist, kuid selle rattaid paneb pöörlema sinu käsi või üles keeratud ajam, mitte aur.

Kuidas aur veduri rattad pöörlema paneb

Aur läbib veduris ühe tee tulest kuni korstnani ja igal selle lõigul töötab masina eri osa. Kui tead järjekorda, leiad need osad nii päris veduri fotolt kui ka mudelilt:

1. Kolle ja katel. Kütja paneb kolde sisse sütt. Tule kuumad gaasid liiguvad läbi katla paljudes torudes, mille ümber on vesi. Vesi ümbritseb ka koldet ennast, nii et see saab soojust suurelt pinnalt ja muutub auruks.
2. Auruküpar ja regulaator. Aur koguneb veepinna kohale, sageli katla peal olevasse ümarasse pealisehitusse, mida nimetatakse auruküpariks. Selle sees on tavaliselt regulaator, klapp, millega vedurijuht laseb auru silindritesse ja juhib nii masina jõudu.
3. Silinder ja siiber. Veduri mõlemal küljel on kolviga silinder. Liuguv klapp, mida nimetatakse siibriks, laseb värsket auru vaheldumisi kolvi ette ja taha ning laseb samal ajal kolvi teiselt poolt kasutatud auru välja. Seepärast surub kolb mõlemas suunas, nii edasi kui ka tagasi.
4. Ristpea ja keps. Kolvist väljub kolvivarras, mille otsas on ristpea, mis libiseb sirges juhikus. Ristpea külge on kinnitatud keps ja selle teine ots on veoratta keskkohast väljapoole jääval tihvtil. Just siin muutub kolvi sirgjooneline liikumine ratta pöörlemiseks.
5. Haakevardad. Ühel küljel asuvaid veorattaid ühendab horisontaalne varras, haakevarras. Tänu sellele pöörlevad kõik korraga ja masina jõud jaotub rohkematele ratastele, mis nii haarduvad paremini rööpaga.
6. Väljalase ja korsten. Kasutatud aur liigub silindritest suitsukambrisse, katla esiosasse korstna all, ja paiskub kitsa düüsi kaudu korstnast üles. See tõmbab endaga kaasa katla gaasid ja imeb nii tule kaudu värsket õhku. Mida rohkem vedur töötab, seda tugevam on tõmme ja seda paremini põleb tuli.

Kahe silindriga veduril on vasaku ja parema külje väntad veerand pööret nihkes. Kui ühel küljel on keps ratta tihvtiga ühel sirgel, niinimetatud surnud asendis, ei saa see ratast pöörata. Teine külg on siis surnud asendist kaugel ja pöörab ratast, seepärast hakkab vedur liikuma rataste igas asendis. Ratta ühe pöörde jooksul saavad mõlemad kolvid kokku neli auruannust ja korstnast kostab neli väljalaskelööki, mida kuuled rütmilise puhkimisena.

Siibreid liigutab aurujaotusmehhanism, varraste ja hoobade kogum masina küljel veoratta ja silindri vahel. Vedurijuht muudab sellega sõidusuunda ja määrab, kui kaua voolab kolvi ühe käigu ajal silindrisse värsket auru. Liikuma hakates laseb ta seda kauem sisse, et masinal oleks võimalikult suur veojõud. Sõidu ajal laseb ta seda lühemat aega sisse ja ülejäänud töö teeb silindris paisuv aur. Nii säästab vedur sütt ja vett.

Sütt ja vett veab vedur kaasas kas tendris, eraldi vagunis, mis on haagitud kohe juhikabiini taha, või väiksematel masinatel otse veduril asuvates paakides. Katla aur ei käita seejuures ainult rattaid, vaid ka vilet, pidurite kompressorit ja pumpa, mis lisab katlasse vett.

Millised vedurid said mudelite eeskujuks ja miks

Rocket, Flying Scotsman, Mallard ja Albatros on kõik ilmunud mudelitena mudelraudteede jaoks. Iga neist jättis raudtee ajalukku jälje sellega, mida ta muutis, rekordiga või oma suurusega, ja igaüks on säilinud vähemalt ühes eksemplaris, nii et selle eeskuju saad näha ka päriselt. Lisaks tunned iga neist ära kuju järgi:

Rataste paigutus on vedurile justkui allkiri. Suurbritannias ja Ameerikas kirjutatakse see rataste arvuga: nii Flying Scotsmani kui ka Mallardi tähis on 4-6-2 ehk neli ratast ees, kuus veoratast ja kaks taga. Mandri-Euroopas loetakse telgi ehk rattapaare. Number tähendab veota telgi, suurtäht veotelgi (A üks, B kaks, C kolm, D neli) ja väike prim (′) märgi järel ütleb, et teljed on pöördvankris. Mõlemad Briti masinad on seega 2′C1′ ja Albatros 2′D1′. Mudelil loed teljed kokku mõne sekundiga ja tead kohe, millist tüüpi see meenutab.

Rocket, Flying Scotsman ja Mallard ilmuvad mudelitena juba aastakümneid ning igaühe lugu saab öelda ühe lausega: vedur, mis määras, kuidas auruvedureid ehitama hakatakse, esimesed ametlikud 100 miili tunnis, maailma kiireim auruvedur. Slovakkial on oma lugu Albatrosis. Viieteistkümnest masinast on säilinud kolm ja üks neist, 498.104, on Slovakkias, kus selle eest hoolitseb Bratislava Albatros klub.

Mida mudel päris masinast näitab ja mida lihtsustab

Puidust mudel näitab veduri kuju ja liikumist, mitte selle jõudu. Sellel pole tuld ega auru, nii et liikumine käib sellel vastupidises suunas: rattaid paneb pöörlema sinu käsi või üles keeratud ajam ja kui kolb liigub, lükkavad seda kepsu kaudu rattad. Päris masinal lükkab kolb rattaid. Mida sinu mudel täpselt näitab, saad teada selle juhendist ja piltidelt. Vaatamisel keskendu nendele kohtadele:

• Rataste paigutus. Loe kokku eesmised teljed, haakevardaga ühendatud veoteljed ja tagumised teljed ning võrdle neid ülaltoodud tabeliga. Kui need ühtivad mõne masinaga, on mudelil sama tüüpi veermik. Kui mitte, jäljendab see auruvedurit vabamalt.
• Keps ja haakevarras. Pööra aeglaselt veoratast ja jälgi mõlemat varrast. Haakevarras jääb kogu aeg horisontaalseks ja tiirleb väikesel ringil, keps aga kõigub samal ajal üles-alla. Kui vardad liiguvad nii, jäljendab mudel veduri päris liikumist.
• Kolb ja ristpea. Jälgi sama pööramise ajal silindrit. Kui sellest liigub välja ja tagasi sisse ristpeaga varras, näitab mudel sirgjoonelise liikumise muutumist pöörlemiseks. Kui silindri juures midagi ei liigu, näitab mudel ainult selle kuju.
• Vasak ja parem külg. Peata ratas, kui ühel küljel on keps tihvtiga ühel sirgel, ja vaata teist külge. Päris kahesilindrilisel veduril on tihvt seal veerand pööret nihkes. Mudel võib seda jäljendada või mitte ja kumbki pole viga.
• Aurujaotusmehhanism. Otsi peenemaid vardaid ja hoobasid veoratta ja silindri ülaosa vahel. Kui need ratta pööramisel liiguvad, viitab mudel aurujaotusmehhanismile, mis päris masinal liigutab siibrit. Kui sa neid ei leia, on mudel aurujaotusmehhanismi lihtsustanud või ära jätnud.
• Katel, küpar, korsten ja tender. Mudelil on need õõnsad vormid. Pane tähele, kus need asuvad: korsten ees, auruküpar katla peal, juhikabiin taga ja selle järel tender. Paigutus vastab päris masinale, kuigi sees pole vett, tuld ega sütt.

Päris veduril oli ka osi, mis on puidust mudelil ainult vihjamisi olemas või puuduvad täiesti: kaitseklapid, mis liiga kõrge rõhu korral auru välja lasevad, läbipaistev toru, millelt kütja jälgis veetaset katlas, või pump vee lisamiseks. Ilma nendeta ei saaks päris katel ohutult töötada, mudel neid ei vaja.

Kui valmis mudeli rattad või vardad pöörlevad raskelt või jäävad kinni, leiad hõõrdumise otsimise käigu artiklist Mehhanism jääb kinni: leia hõõrdumine ja kõrvalda see.

Kui tahad neid osi vaadata oma mudelil, võid valida mudeli Puidust 3D pusle - Auruveduri mudel ROKR MC501, millel on poe kirjelduse järgi liikuv kolb ja mis pärast ajami ülesse keeramist sõidab oma jõul; poe andmetel on see mõeldud alates 14. eluaastast. Vähem nõudlik on poe andmetel mudel Puidust 3D pusle - Vedur Little Story E012, raskusega 2 mitte 4 ning samuti mõeldud alates 14. eluaastast.

Kuidas mudel ajaloo tükina välja panna

Auruveduri mudel mõjub ajaloo tükina, kui paned selle välja samamoodi, nagu muuseumid panevad välja päris vedureid: rööpale, lühikese kirjeldusega ja kepsud nähtaval. Selleks piisab neljast sammust:

1. Tee kindlaks eeskuju. Rataste paigutuse, katla ja korstna kuju järgi selgita välja, millist tüüpi mudel meenutab. Kui konkreetset masinat ei tuvasta, piisab tüübist ja ajastust, näiteks 1930. aastate kiirrongivedur paigutusega 2′C1′.
2. Pane see rööpale. Aseta mudel lühikesele rööbastee lõigule või kitsale puitlauale, mis on mudelist veidi pikem. Alus eraldab mudeli riiulil olevatest muudest asjadest ja tolmu pühkides tõstad mudeli koos alusega, ilma õhukestest varrastest kinni võtmata.
3. Kirjuta kaart. Kirjuta väikesele kaardile eeskuju tüüp või nimi, aasta ja üks lause selle kohta, millega see kuulsaks sai: rekord, liin või ehitatud masinate arv. Siis jutustab mudel oma lugu ka külalistele, kes rongidest midagi ei tea.
4. Sea rattad paika. Enne väljapanekut pööra veorattaid nii, et toa poole jääval küljel oleks keps kaldu ja kolvivarras silindrist välja lükatud. Selles asendis on paremini kui surnud asendis näha, kuidas vardad ühendavad kolvi rattaga.

Kui tahad teada, kuidas sõidab rööbastel sõiduk, mis auru asemel võtab voolu raja kohal olevast juhtmest, jätka artikliga Tramm: kust ta voolu saab ja kuidas ta linnas sõidab.

Korduma kippuvad küsimused