Kirjutusmasin: kuidas vajutatud klahv jätab paberile jälje

Mehaaniline kirjutusmasin töötab ilma elektrita: jõu annab sinu sõrm. Kui vajutad klahvi, tõstab klaviatuuri all olev hoob ühenduslülide kaudu trükihoova (varda, mille otsas on valatud täht, inglise keeles typebar). Hoovad paiknevad lehvikukujulises korvis ja on kõik suunatud ühte trükipunkti. Vahetult enne lööki tõuseb tähe ja paberi vahele värvilint, õhuke tindiga immutatud riideriba. Täht surub selle vastu paberit, mis on keritud kummist valtsi ümber, ja paberile jääb jälg.

Kui klahvi lahti lased, tõmbab vedru trükihoova korvi tagasi. Samal ajal laseb mehhanism nimega eskapement (escapement) valtsiga kelgul liikuda ühe tühiku võrra vasakule, et järgmine löök eelmist ei kataks. Rea lõpus heliseb kell ning kelgu tagasiviimise hoob viib paberi rea algusse ja pöörab valtsi ühe rea võrra. Puidust mehaanilisel mudelil näed sama loogikat hoobades, vedrudes ja valtsis, isegi kui tint ja paber võivad olla vaid kujutatud.

Kuidas masin paberit liigutab ja uuele reale läheb

Paber ei liigu iseenesest. Seda hoiab kelgul (carriage) olev kummivalts, mis liigub pärast iga lööki ühe tähe laiuse võrra edasi. Ilma selle sammuta langeksid kõik tähed samale kohale.

• Eskapement ja tühik. Klahvilöök vabastab eskapemendi: hammasratas või põrkpide laseb kelgul liikuda ühe sammu (tavalise kirja Pica puhul umbes 2,54 mm). Tühikuklahv teeb sama sammu ilma trükkimata.
• Valts ja reavahe. Paber on keritud valtsi ümber ja seda hoiavad surverullikud. Kui keerad valtsi küljel olevat nuppu, liigub paber üles või alla. Tagasiviimise hooval olev reavahe valija määrab, mitme rea võrra valts tagasiviimisel pöörab (üks, poolteist või kaks).
• Kelgu tagasiviimine. Kui kelk jõuab parema serva lähedale, heliseb kell. Kelgu vasakul küljel olevat hooba lükkad paremale: kelk naaseb vasakusse serva ja valts pöörab samal ajal valitud rea võrra. Nii alustad uut rida paberit valtsist välja võtmata.

Otsi mudelilt nupuga valts, külgmine hoob ja koht, kus kelk saab liikuda. Kui liigutad hooba või valtsi juhendi järgi, näed, mis nendega koos liigub: just seal jäljendab mudel rea vahetust ja paberi edasiliikumist.

Miks trükihoovad ei tohtinud kinni jääda

Trükihoovad koonduvad ühte punkti. Kui kaks naaberhooba tõusevad korraga, võivad need korvi keskel kinni jääda ja need tuleb üksteisest lahti võtta. Seepärast tegid nii masin kui ka masinakirjutaja kõik selleks, et selles punktis kohtuks alati vaid üks hoob.

• Vedrud. Igal trükihooval on vedru, mis tõmbab selle pärast lööki korvi tagasi. Kuni tee on vaba, saab järgmine hoob tõusta. Kui vedru nõrgeneb või hoob jääb kinni, kasvab kinnijäämise oht.
• Üks trükipunkt. Segment (kaar, milles hoovad paiknevad) juhib neid nii, et tähed langevad valtsi ees samasse punkti. See on eelis sirge rea jaoks, aga ka põhjus, miks kaks hooba võivad keskel kohtuda.
• Klahvide paigutus. Levinud QWERTY paigutus tekkis 19. sajandi 70. aastatel koos masinaga Sholes and Glidden. Sageli seletatakse seda nii, et see eraldas sageli kasutatavad tähepaarid, et naabruses olevad hoovad ei tõuseks korraga. Ajaloolased algse kavatsuse osas ei nõustu, kuid kahe hoova kinnijäämine ühes punktis oli tõeline mehaaniline probleem.

Mudelil kehtib sama reegel väikeses mastaabis: kui vajutad kahte klahvi korraga ja trükihoovad kohtuvad, ära vabasta neid jõuga. Lase klahvid lahti, eralda hoovad juhendi järgi ja kontrolli, kas need liiguvad vabalt tagasi. Kui mehhanism jääb kinni ka ühe klahviga, leiad hõõrdumise otsimise käigu artiklist Mehhanism jääb kinni: leia hõõrdumine ja kõrvalda see.

Mida mudelil märgata: hoovad, vedrud ja valts

Puidust mehaaniline kirjutusmasina mudel ei näita kontori kirjutamiskiirust, küll aga seda, millised osad pidid koos liikuma. Mida sinu mudel täpselt jäljendab, saad teada juhendist. Vaatamisel pane tähele neid kohti:

• Hoovad klahvide all. Vaata küljelt või läbi mudeli korpuses oleva ava. Kui vajutad õrnalt ühte klahvi, jälgi, milline hoob või lüli liigub ja milline trükihoob tõuseb. Kui liigub midagi muud, kui juhendi järgi ootad, peatu ja kontrolli ühendust.
• Vedrud. Otsi õhukesi vedrusid trükihoobade juures või klahvi tagasiliikumise juures. Kui klahvi lahti lased, peaks hoob ise tagasi minema. Kui see jääb üles, ei ole vedru kinnitatud või miski jääb selle teel kinni.
• Valts ja hoob. Leia valts (või selle puidust jäljendus) ja külgmine hoob. Kontrolli juhendi järgi, kas valts pöörleb ja kas hoob liigutab kelku või jäljendab rea vahetust. Mõnel mudelil on ka poolid, mis jäljendavad värvilinti: jälgi, kas need klahve vajutades pöörlevad.
• Hammasülekanded. Kui mudelil on läbipaistvad küljed või ava sisemusse, näed hammasrattaid, mis liikumist sünkroniseerivad. Keera mehhanismi aeglaselt ja jälgi, milline ratas millisega koos pöörleb. Seal, kus hambad ei haaku vabalt, tekib hõõrdumine.

Sarnast hoova ja ülekande loogikat leiad ka teiste mehaaniliste teemade juures, näiteks artiklis Auruvedur: kuidas aur rattaid pöörab ja mida mudel näitab. Põhimõte on sama: jõud tuleb ühest kohast, ülekanded juhivad seda edasi ja sina jälgid, mis tegelikult liigub.

Neid osi saad vaadata näiteks mudelil Puidust mehaaniline 3D pusle - Mehaaniline kirjutusmasin (Maagiline versioon) ROKR LK703C. Poe kirjelduse järgi paneb iga klahvivajutus ülekanded ja trükihoovad paberi poole liikuma; komplekti kuuluvad töötav valts paberi liigutamiseks, külgmine hoob ja pöörlevad poolid, mis jäljendavad värvilinti. Poe andmete järgi on sellel 324 detaili, kokkupaneku aeg umbes 12 tundi ja see on mõeldud alates 14. eluaastast.

Korduma kippuvad küsimused