Pinballis laseb kuuli välja vedru. Kui tõmbad väljalaskja käepidet, surud kokku varda taga oleva vedru. Kui käepideme lahti lased, paiskab vedru varda ette ja see saadab kuuli mööda kitsast rada mänguvälja ülemisse otsa. Mida kaugemale käepidet tõmbad, seda rohkem vedru kokku surud ja seda tugevamalt kuul välja lendab.
Alla tagasi toob selle kalle. Mänguväli ei ole rõhtne: see tõuseb mängijast eemale, tänapäeva automaatidel tavaliselt 6,5 kraadi. Seepärast tõmbab raskusjõud kuuli pidevalt alumise serva poole, kus kahe laba vahel ootab ava. Labad on lühikesed kangid, mida juhid korpuse külgedel olevate nuppudega ja millega lööd kuuli tagasi üles. Kui kuul neist mööda läheb, kukub see avast läbi ja langeb mängust välja.
Artikli sisu
Kuidas väljalaskja ja kalle kuuli juhivad
Väljalaskja on vedruga varras, mille väike käepide on korpuse esiküljel. Lasu jõudu juhid sellega, kui kaugele käepidet tõmbad ehk kui palju vedru kokku surud. Paljudel automaatidel on ülemise serva juures sihtmärk, mida tuleb tabada otse lasust, ja siis loeb ka käepideme veidi pikem või lühem liigutus. Kui kuul on mängus, ei vaja sa väljalaskjat enne järgmist kuuli. Mõnel uuemal automaadil on selle asemel nupp, mis laseb kuuli välja elektriliselt.
Kallet seab automaadi pidaja korpuse all olevate keeratavate jalgadega. Tootjad soovitavad umbes 6,5 kraadi mängijast eemale, külgsuunas peab väli olema rõhtne. Suurema kalde korral veereb kuul kiiremini tagasi ja mäng on raskem, väiksema korral on see aeglasem. Kalle töötab seejuures väljalaskja vastu: vedru saadab kuuli üles ja raskusjõud toob selle tagasi alla. Täpselt seda põhimõtet kirjeldas Montague Redgrave juba 1871. aastal oma patendis vedruga väljalaskjaga lauamängule.
Mängijad aitavad end ka sellega, et tõukavad korpust õrnalt ja annavad nii kuulile väikese tõuke. Liigse raputamise vastu on automaadil tilt ehk kaitse kallutamise ja raputamise vastu. Selles ripub koonusekujuline raskus metallrõnga sees, ja kui raputad korpust liiga palju, puudutab raskus rõngast ja sulgeb elektriahela. Automaat lülitab siis välja labad ja muud osad ning kuul veereb otse alla avasse.
Kuidas töötavad labad, põrkurid ja kummist lingud
Nii labasid kui ka põrkureid liigutab elektromagnet, mida pinballis nimetatakse mähiseks. See on traat, mis on keritud ümber õõnsuse, milles saab liikuda metallsüdamik. Kui mähist läbib vool, tekib magnetväli ja tõmbab südamiku sisse. Südamik on ühendatud mänguvälja osaga, nii et selle liikumine muutub laba või põrkuri löögiks. Kui vool lakkab, viib vedru südamiku ja osa tagasi.
Laba on umbes 3–7 sentimeetri pikkune kang. Korpuse küljel oleva nupuga sulged lüliti, vool läbib mänguvälja all olevat mähist ja selle südamik pöörab laba ühendusmehhanismi kaudu üles. Laba mähisel on kaks mähet ja kumbki teeb eri tööd:
- Tugev mähe. See annab labale liikumise alguses järsu löögi. Vool läbib seda vaid lühidalt, pikemal sisselülitamisel kuumeneks mähis üle.
- Nõrk mähe. Kui laba jõuab ülemisse asendisse, lülitab selle all olev väike lüliti, mida nimetatakse käigu lõpu lülitiks, mähise nõrgale mähkmele. See hoiab laba ainult üleval, kuni sa nuppu all hoiad, ja kuumeneb palju vähem. Uuemad automaadid teevad selle ümberlülituse elektrooniliselt aja järgi.
- Vedru. Kui nupu lahti lased, vool lakkab ja vedru viib laba tagasi alla.
Tänu nõrgale mähkmele saad kuuli tõstetud labal peatada ja kinni hoida ning siis rahulikult valida, kuhu selle saadad. Löögi suunda ja kiirust mõjutad sellega, millal nuppu vajutad, sest laba tabab kuuli teises kohas ja teise nurga all.
Põrkur, inglise keeles pop bumper, on ümar post, millel on välja juures plastist seelik ja selle kohal metallrõngas. Seelik ripub mõne millimeetri kõrgusel mänguvälja kohal. Kui kuul veereb üle seeliku serva ja surub selle alla, sulgeb seeliku all olev tihvt lüliti ja see lülitab mähise sisse. Mähis tõmbab metallrõnga järsult alla ja rõngas tõukab kuuli eemale. See toimub sekundi murdosaga, nii et näib, nagu põrkaks kuul põrkurilt ise tagasi.
Labade kohal seisab mõlemal pool kaks kummiga kaetud kolmnurkset põrkurit, mida nimetatakse linkudeks. Kummi taga on lülitid. Kui kuul vastu kummi põrkab, lülitab lüliti mähise sisse ja kummi taga olev väike hoob lööb kuuli viltu üles, välja teise serva poole. Vanemad passiivsed põrkurid kuuli välja ei löö, vaid lasevad sel põrkuda nagu kindlalt takistuselt.
Iga tabamuse registreerib lüliti ja automaat lisab punkte. Vanad automaadid tegid seda releede ja pöörlevate numbritrumlitega, alates 20. sajandi 70. aastatest teevad seda kiibid ja ekraanid.
Kuidas pinball arenes lauamängust bagatelle
Pinballi eellane on bagatelle, lauamäng, mille päritolu omistatakse Prantsusmaale. Seda mängiti kergelt kaldu oleval puidust laual, mille kaugemas otsas olid augud. Mängija saatis kuule kiiga ning lauale kinnitatud naelad põrgatasid need punktidega aukudesse. Naelte järgi, inglise keeles pins, sai pinball hiljem oma nime.
Otsustava muutuse tõi Montague Redgrave, Ameerika Cincinnatisse elama asunud inglane. 1871. aastal sai ta patendi bagatelle’ile, milles kuuli laseb kii asemel välja vedruga väljalaskja, nagu see on pinballiautomaatidel tänini. Tema lauad olid väiksemad, neil olid kellukesed, mis tabamuse korral helisesid, ja värvilised klaaskuulid.
20. sajandi 30. aastatel sai bagatelle’ist mündiautomaat. Esimesed suured edud tulid 1931. ja 1932. aastal: väikesed letiautomaadid, mille mänguväli oli klaasi all, täiesti mehaanilised ja ilma labadeta. Kuul ainult kukkus pärast lasku naelte vahelt alla, kuni langes mõnda auku. Mängija mõjutas seda vaid lasu jõu ja korpuse tõukamisega.
Elekter jõudis pinballi 1933. aastal. Esimene elektriline osa oli mähis, mis viskas kuuli august tagasi mängu. Samal aastal ilmus ka tilt. Algul oli see väike kuul alusel, mis raputamisel maha kukkus, ja veidi hiljem asendas selle rõngas olev raskus, nagu automaatidel on tänini.
Elektromagnetiga liigutatavad labad tulid 1947. aastal. Mõnel automaadil olid käsitsi juhitavad mehaanilised kangid juba varem, kuid alles elektrilised labad hoidsid kuuli mängus palju kauem. Esimesel elektromagnetiliste labadega automaadil oli neid kuus, üle kogu välja paigutatud, sest need olid nõrgad ega suutnud kuuli alumisest servast päris üles saata. Aasta hiljem ilmus automaat vaid kahe labaga alumise serva juures ja 1950. aastate alguseks sai labapaar all oleva ava kohal tavaliseks. Paljudes keeltes sai labade järgi nime kogu automaat ja seda kutsutakse flipperiks.
1970. aastatel asendasid releed ja mehaanilised punktiloendurid mikroprotsessorid ja digitaalekraanid. Mängu põhimõte aga ei muutunud: vedru või nupp laseb kuuli välja, kalle toob selle alla ning labad ja põrkurid saadavad selle tagasi.
Mida pinballist leiad puidust mehaanilistelt mudelitelt
Pinball toetub kolmele lihtsale asjale: vedrule, mis salvestab jõudu, kangile, mis muudab liikumise suunda ja pikkust, ning kaldpinnale, mida mööda kuul ise veereb. Samu põhimõtteid võid leida ka puidust mehaanilistelt mudelitelt. Milliseid neist sinu mudel kasutab, saad teada juhendist ja joonistelt, sest iga mudel on ehitatud erinevalt. Vaatamisel keskendu neile kohtadele:
- Vedru või kummipael. Vaata, kas mudel liigutab midagi salvestatud jõuga, näiteks kokkusurutud vedru või venitatud kummipaelaga, sarnaselt pinballi väljalaskjaga. Mida rohkem seda kokku surud või venitad, seda rohkem jõudu see salvestab ja seda järsemalt liikumine algab. Kui palju seda pingutada, ütleb juhend; pea sellest kinni.
- Kang ja selle telg. Leia punkt, mille ümber kang pöörleb. Kui lükkad kangi telje lähedalt, muutub lühike liigutus selle kauges otsas pikemaks ja kiiremaks, kuid selleks vajad rohkem jõudu. Jälgi, kas kang liigub vabalt ja naaseb algasendisse. Kui see hõõrdub, leiad hõõrdumise otsimise käigu artiklist Mehhanism jääb kinni: leia hõõrdumine ja kõrvalda see.
- Raja kalle. Kuulirajal teeb kalle sama, mida pinballi mänguväli: raskusjõud tõmbab kuuli alla, järsem lõik kiirendab seda ja laugem aeglustab. Kalde määrab juhend, nii et sa seda ei muuda, vaid võrdled ainult, kas osad on paigas nii, nagu juhend näitab. Kui kuul jääb rajal seisma või kukub välja, aitab sind artikkel Kuulirada: miks kuul jääb seisma või kukub välja.
Päris automaadi juures märkad seda kõike ka lahti võtmata. Kuul aeglustub pärast lasku seda rohkem, mida kõrgemale tõuseb, ja ülemise serva juures pöörab tagasi alla. Põrkur tõukab selle eemale hetkel, mil kuul üle tema seeliku veereb. Ja kui hoiad laba nuppu all, jääb laba üles, nii et saad kuuli sellel peatada ja valida järgmise suuna.
Korduma kippuvad küsimused
Mis laseb pinballis kuuli välja?
Väljalaskja vedru. Kui tõmbad käepidet, surutakse vedru kokku, ja kui selle lahti lased, paiskab varras kuuli mänguväljale. Mõnel uuemal automaadil on selle asemel nupp, mis laseb kuuli välja elektriliselt.
Miks kuul alati alla tagasi tuleb?
Mänguväli tõuseb mängijast eemale, tavaliselt 6,5 kraadi, ja raskusjõud tõmbab kuuli alumise serva poole. Labad löövad selle tagasi, ja kui kuul neist mööda läheb, lahkub see mängust nendevahelise ava kaudu.
Kuidas laba liigub, kui nuppu vajutad?
Nupp lülitab sisse mähise ehk elektromagneti mänguvälja all ja see pöörab laba mehhanismi kaudu üles. Tugev mähe annab löögi, nõrk hoiab laba üleval, kuni nuppu all hoiad, ja pärast lahtilaskmist viib vedru selle tagasi.
Mis ajast on pinballil elektrilised labad?
Alates 1947. aastast. Varem oli mõnel automaadil vaid mehaanilised kangid ja paljudel kukkus kuul lihtsalt naelte vahelt aukudesse. Esimesel elektriliste labadega automaadil oli neid kuus, labapaar alumise serva juures kinnistus 1950. aastate alguses.